Kirjanike tuur 2012

Sõnu polegi vaja - pildid räägivad enese eest... 

Tuuri juhatab sisse Maire Liivamets

Eeva Park, Maria Lee ja Toomas Vint

Nüüd on raamatukogu kord...

Aeg lendab linnulennul - alles see oli - esimene esimene september esimesele klassile.

Nüüd on raamatukogu kord - võtta pidulikult vastu uued lugejad ja anda neile kätte õpilaspiletiga võrdväärsed dokumendid - lugejapiletid ehk raamatukogu lugajakaardid.

Mõistagi ei piirdunud esimene raamatukogukülastus vaid dokumentide üleandmise ja käesurumisega. Raamatukoguaktusest 2012 saab lugeda SIIT.

Luulekogu "Rändaja"

Valmis on saanud käsiköiteline raamat, luulekogu "Rändaja". Kõik luuletused pärinevad meie kooli keemia- ja bioloogiaõpetaja Koidula Soe sulest. Ka raamatut illustreerivad loodus- ja reisifotod on õp Koidula kaamerasilma läbi jäädvustatud.

Luulekogu "Rändaja"

Luulekogu temaatika on väga mitmekülgne, see on kui läbilõige elust enesest. Luuleridu kogetud sündmustest, eluetappidest ja unistustest. Luuletused, mis kõnetavad tema lugejaidki.

Häid luulehetki raamatu "Rändaja" seltsis.
Õpetaja Koidulale aga jätkuvalt head luulelendu ja sulejooksu!

Tiitelleht

Avaluuletus

Tsirguliina Keskkool 100

Aastal 2012 täitub Tsirguliinas 100 aastat hariduse andmise algusest. 
Selle sündmuse tähistamiseks ilmub 1. detsembriks raamat lugudega möödunud aegadest.
Lugusid, jutte, meenutusi koolist, koolielust, fotosid jms ootame aga teilt - Tsirguliina Keskkooli vilistlased!
Kõik kaastööd on väga teretulnud!
Ootame neid Tsirguliina raamatukogus.

Saata võib ka elektroonselt aadressile: tsirguraamat@gmail.com

Raamatukogu postiaadress:
Nooruse 1
Tsirguliina
68316 VALGAMAA

Sünnipäevalaps - Pirrus!

Täna saab 55 aastaseks lasteraamatute illustraator ja kunstnik Piret Mildeberg. Kui tavaliselt on raamatukogus tutvustavad näitused kirjanikest, siis seekord väike ülevaade P. Mildebergist.
Näitusel on kõik meie kogus olevad raamatud, mille illustraator on tänane sünnipäevalaps, keda tuntakse ka Pirruse nime all.

Jutuvestmisvõistlus

Jutuvestjal on võimas ja kummaline vägi - ta paneb inimesed ennast kuulama, nii et unustatakse kogu ümbritsev maailm. Kuidas nad seda teevad? Küllap on see rohke jutustamise ja harjutamise tulemus.

Sünnipäevatort

Auhinnalaud

Metsluiged

Pipi ja ravumid

Ahjukollilugu

Alustasime jutuvestmisega meiegi, tähistades nõnda Eesti Lugemisühingu 20. sünnipäeva "Loeme südamest".
Ütleb ju Hiina vanasõnagi: "Ka tuhande miili pikkune tee algab esimesest sammust."

Autode jalutuskäik

Kui 5-9 klassi õpilased lugesid lugusid, mis nad ise kirja olid pannud, siis meie lugesime jutte, mis on teiste poolt välja mõeldud ja kirjutatud. Me mitte ainult ei lugenud neid, vaid ka jutustasime.

Jutuvestjateks 1-4 klassi mudilased, kes kõik said tükikese "sünnipäevatordist".
Teistest enim žüriile silma jäänud esinejad võisid valida kingituse ka veel auhinnalaualt, mille sponsoriks taas Eesti Lugemisühing.

Eesti Lugemisühing 20 - Loeme südamest

„Loeme südamest“ – See on Eesti Lugemisühingu juubeliürituste teema. Lugemisüritused toimuvad mitmel pool Eestis. Nende ettevõtmistega oleme liitunud ka meie – kodulugude ja pärimuse kogumise ning jutuvestmisvõistlusega. 

Millised siis on need lood, mis tulevad südamest ja kõnetavad meid? Need on lood meist endist, peredest, kodust, kodukandist. Mida enam me teame asjadest, inimestest ja kohtadest meie lähemas ja pisut kaugemas ümbruses, seda enam me teame, kuidas need asjad ja inimesed siia said ning kuidas need kohad kujunesid sellisteks nagu nad on. Siis saame teada sedagi, mis on väärt meeleshoidmist ja edasirääkimist ning kuidas hoida seda, mis on väärt kestma jääma, nagu sedagi, millel on üksnes mööduv tähendus.

Kodukoha- ja päritoluloo tähtsus ei kahane kunagi. Kodu on inimese pelgupaik, nii nagu kodukoha ümbruski. (www.kodulugu.ee)  

Ühise töö tulemusena valmis käsiköiteline raamat “Kodulugu”, kus sees lood, mis on kirjutatud südamest, mis lähevad südamesse ja mida loeme südamest. Suur tänu 5. ja 9. klassi õpilastele ning nende õpetajale Marika Troonile.

Südamlikud olid lood, mis rääkisid kodust. Nende lugude kaudu kohtusid minevik ja tulevik, mälestused vanavanemate elust, olust ning unistused tulevasest kodust:

“Olen õnnelik, et minu kodumajal on huvitav minevik”; “Kodulugu tähendab mulle peret ja kodu, kus ma elan”; “Ma tean, et elan siin kodus kuni oma elu lõpuni”. 

Need lood, mis kirjeldasid kodukohta, on ilmekas näide sellest, mida teevad aeg ja muutused ühiskonnas. 
Kui palju on maju, mida nüüd kutsume tondilossideks! Õnneks on riik selles suhtes asunud tegutsema, on hakatud lammutama lagunenud või lausa varisemisohtlikke hooneid. 
Mälestused möödunud elust aga jäävad elama just tänu lugudele ja teile, pärimuse kogujad. 
 

Kodulugu ja pärimusi lugedes, neid kõrvutades tuli välja meie ajastule iseloomulik tõik – mõneti kurb, kuid lootusrikas. Kahju on endistest aegadest, kui külakeskustes kihas elu, ent siiski ollakse õnnelikud ka nüüd, et elatakse just siin ja praegu, looduslikult kauneis paigus.

Kuidas  legendid ja kohapärimus tekivad? Enamasti põhinevad need lood ammustel aegadel toimunud sündmustel või loodusnähtustel. Näiteks Tsirguliina alev võib uhkustada mäega, millele on nime pannud kohalikud lapsed – Lambamägi!

Legendid võivad olla ka väljamõeldised. 1970. aastal kirjutas Tsirguliina Keskkooli õpilane, toonane abiturient Anu Kork „Legendi Tsirgulinnast“. Lugu räägib sellest, kuidas alev endale nime sai. 

Teame ka teist, tõsielulist nimesaamislugu, kus esimeste perede hulgas, kes siin oma kodud rajasid just linnunimelised juhtusid olema.

Päev raamatukogus oli eriline veel sellegi poolest, et meile esines esmakordselt lugemisteater. Näitlejateks 9. klassi poisid, kes esitasid loo O. Lutsu „Kevadest“, kus Kiire saapanööbid olid kadunud? Kas just kadunud või mis nendega õigupoolest juhtus? Kas nii nagu Tootsi pere kapsarauaga, mille väidetavalt rotid ära olid viinud?

Vana-aja koolitarbed

„Kevades“ ja paljudes teisteski vana aja lugudes räägitakse asjadest, mis on üsnagi imelikud ja võõrad. Mis need on ja mille jaoks neid kasutati – sellest jagaski selgitusi Margit Koop, külaline Valga Muuseumist. 

Tritsud

Raamatukogu ja muuseum on pisut sarnased asutused, mõlemad koguvad ja säilitavad. Erinev on aga see, et raamatukogu teeb oma kogu kasutajale kättesaadavaks ehk laenab raamatuid välja, siis muuseum teeb küll oma kogu kättesaadavaks, kuid museaale välja ei laena, neid eksponeeritakse vaid näitusesaalides.

Ranits, tahvel ja krihvel

Seekord läks meil hästi – muuseum tuli ise meie juurde, koos mõningate esemetega oma rikkalikust kollektsioonist.

Auhinnalaud

Suur tänu ja jätkuvat koostööd soovides. 

Soovin tänada ka Eesti Lugemisühingut, kes toetas meie üritust Rahva Raamatu kinkekaartidega.