Alviine Läti - 115

[25.05.1896-1.07-1977]

Oma elu Tsirguliina haridus- ja kultuurielule pühendanud

Alviine Läti - 115

Tsirguliina koolikroonika esimene sissekanne algab nii: „Pideva kooli alguseks võib pidada 1919. aasta sügist, kui alustas tööd Tsirguliina algkool. Kooli asutamine toimus rahva tungival nõudmisel. Esimeseks koolijuhatajaks oli Leonhard Kängsepp, õpetajaks Alviine Läti...“

Õpetajaks suunati Alviine Läti küll tegelikult 1920. aasta 19. oktoobril, ent ikkagi oli ta Tsirguliina algkooli esimene õpetaja. Edasi vilksatab tema nimi kroonika lehekülgedel juba aastast aastasse, küll õpetajate nimekirjas, küll klassijuhatajana, küll kooliraamatukogu töötajana. Seda 57 aasta jooksul, kuni oma surmani.

Alviine sündis Härjanurme vallas Jõgevamaal 25. mail 1896. aastal. 1918. aastal lõpetas ta Tartu Noorsoo Kasvatusseltsi tütarlaste Gümnaasiumi ja järgmisest aastast jätkus tema elu Tsirguliinas.

Tsirguliina rahvamaja praeguse Kuke kaupluse asukohas

1923. aastal asutati Tsirguliina esimene avalik raamatukogu nimega Tsirgulinna Rahvaraamatukogu Selts, mis asus algkoolihoones ja mille esimene teadaolev laenutaja oli kooliõpetaja Läti. Alviines oli peidus suur lugemiskirg ja luule austus. 1970. aastal Alviine Läti 50-aastase tööjuubeliga seoses ilmunud artiklis „Kui peaksin otsast algama“ meenutab juubilar, et tema isikliku raamatukogu esimeseks raamatuks sai Marie Underi „Sonetid“. Järgmise paarikümne aasta jooksul muretses ta oma koduriiulitele peaaegu kõik ilmunud ilukirjandusteosed, rohkelt kunstiväljaandeid ja almanahhe. Kuid sõda vedas 1944. aasta sügisel üle Tsirguliina oma tulise jälje. Põles koolimaja, samuti maja, milles noor õpetajanna kostilisena elas ja palju teisi hooneid. Nii jäi raamatuteski järele vaid tuhk.

Samas artiklis räägib intervjueeritav: „Kuid veel rohkem kahju kui omaenda raamatutest, oli mul seltsimajast, mis just enne sõja algust oli valminud. Uhiuutest orkestripillidest. Saime ära pidada vaid avamispeo. Olime maja ehitamisega palju vaeva näinud, kogunud ja korjanud.“ Selles seltsimajas tegutses ka Tsirguliina raamatukogu, kus Alviine lugejatele lahkesti lugemisvara oli jaganud, seda siis pühapäeviti, koolivabal ajal.

Toonase juubeliartikli autor A. Tõldsepp jätkab: „Pärast seda, kui olid põlenud seltsimaja, koolimaja ja omaenda kodu, kui inimene on sõna otseses mõttes kõigest maisest ilma jäänud, mäletab ta kolme esimest vastutulijat teda kõnetanud olevat ühtviisi: „Kui sul kuhugi minna ei ole, tule minu juurde.” Hea sõna köitis õpetaja Läti lõplikult Tsirguliina kooliga, selle paiga laste ja suurtega.

Alviine Läti teises reas vasakult teine (lipsuga]

Lisaks pedagoogitööle ja tasuta raamatulaenutusele rõõmustas Alviine tsirguliinlasi ka isetegevuses kaaslöömisega, lauldes Rahvaraamatukogu Seltsi segakooris ja esinedes kohalikes näidendites. Tema viimaseks etteasteks lavalaudadel jäi ilmselt  Maie osa Raudsepa „Mikumärdis“ 60ndate aastate lõpus.

Õpetajana oli Alviine Läti väga südamlik, ta oskas oma suurt teadmistepagasit väga rahulikult õpilastega jagada. Kooliraamatukogus võis ta igast soovitud raamatust midagi jutustada. Tihti tõi ta õpilastele raamatuid ka oma taas suureks kasvanud koduraamatukogust lugemiseks.

Hele Reimaa (Alviine Läti õpilane) ja
Tiia Pärnik Tsirguliina raamatukogust