Tsirguliina Keskkooli raamatukogu

2012-01-23T05:15:00.001-08:00

Lemmikraamatud ootavad valimist: parim 2010/11 aasta lastekirjanik ja -kunstnik.

Kas teadsite, et Tallinnas Nukitsa pidulikul kätteandmisel on käinud ka üks meie kooli õpilane!

Tule ja täida valimissedel ning osale loosimisel või hääleta Eesti Lastekirjanduse Keskuse kodulehel!

Uuel aastal uut moodi - esimene näitus sarjast "Tunne inimest"

2012-01-16T04:49:00.000-08:00

Meie kooli õpilastele ei ole vaja tutvustada kes on Pille Illak - loomulikult orienteerumisringi juhendaja. Kuid kas te teadsite, et Pille on saavutanud Tartu Maratonil naiste arvestuses 3. koha või seda, et ta on olnud kahekordne NSVL meistersportlane ja omab ka Eesti meistersportlase tiitlit.

Spordikarjäär algas Pillel Restu algkoolist - olles kooli parim kergejõustiklane. Lisaks kergejõustikule, suusatamisele ja orienteerumisele on Pille osalenud ka mälumänguturniiridel.

Raamatukogus on näitus P. Illaku väga rikkalikust ja mitmekülgsest medalitekollektsioonist.

Tule ja tutvu erinevate medalite ning auhindadega.

Pildialbum

Pille kooliaegsed spordisaavutused:

Esimene diplom Restu kooli murdmaasuusatamise meistrivõistluselt I klassis.
Kaugushüppe rekord: 4,72 (6. klassis)
60 meetri jooksu parim aeg: 8,7 (13 aastaselt)
Kõrgushüppe rekord: 1,48 (14 aastaselt)
Valga 8-klassilise kooli parim sportlane (6. klassis)

Väga mitmekülgne sportlane

Kõige enam medaleid ja diplomeid on Pille saanud:
•    suusatamises,
•    jooksmises,
•    orienteerumises.
Auhinnalisi kohti on ta saanud ka kuulitõukes, kettaheites ja granaadiviskes; korvpallis ja võrkpallis; kõrgus-, kaugus- ja kolmikhüppes; lauatennises, males, kabes ja koroonas ning laskmises. Veel on ta meister kalastajate jääaluses püügis ja saapaviskamises.

Järvejooksud

Pille on korduvalt osalenud järvejooksudel, mõnedel saanud ka auhinnalisi kohti.
Oma sammudega on ta mõõtnud järgmiste järvede ümbermõõte:
•    Kuremaa,
•    Porkuni,
•    Viljandi,
•    Tamula,
•    Sooru,
•    Pühajärv,
•    Kadajärv,
•    Tõrva kolme järve jooks.

Pille koolitee:

Pille alustas kooliteed Restu koolis, jätkas Valga 8-klassilises koolis (praegune Põhikool). Siis suundus Tallinna Spordiinternaatkooli Otepää filiaali, mille lõpetas 1980. aastal. Kõrgema hariduse omandas Tartu Riiklikus Ülikoolis, mille lõpetas 1986. aastal suusaspordi treener - õpetajana.

Tartu maraton

•    1981. aasta Tartu maratonil (63 km) võitis Pille kolmanda koha naiste arvestuses ajaga: 3 tundi 12 minutit 14 sekundit
•    1985. aastal viies koht (55,6 km) naiste arvestuses ajaga 3:30:42:3

Pille sportlikke saavutusi:

1979. a Üleliiduline suusatamise noortemeister (võistlused Leningradis)
1981. a Tartu maraton III koht
1982. a ENSV teatesuusatamine 4x5 km I koht
1983. a ENSV teatesuusatamine 4x5 km II koht
1983. a ENSV Suusatamise meistrivõistlused 20 km II koht
1983. a Üleliidulised suusatamise meistrivõistlused I koht (võistlused Sverdlovskis)

Aeg on kuuske ehtida

2011-12-22T23:18:00.000-08:00

Ehteid vanavanemate laegastest

Jõulutervitus raamatukogust

2011-12-20T23:58:00.001-08:00

Küsimused ja vastused

2011-12-14T00:20:00.000-08:00

Lõpusirgele on jõudmas aasta 2011. Allajoonitud sai ka raamatukoguküsimustele vastamine: on aeg teha kokkuvõtted ning tänada tublimaid vastajaid.

Vastuste otsimisel tuli üles näidata nutikust, leidlikkust ja tähelepanelikkust. Saadi oskusi andmebaaside kasutamiseks ja õigeid otsingustrateegiaid teavikute käsitlemiseks. Teatakse ka nüüd, mida tähendab aimekirjandus ja mis on teatmestu ning mille poolest erinevad liigikirjanduse ja ilukirjanduse riiulid.

Kõikidele küsimustele (11) leidsid vastused: Mariis, Karl, Karl-Martin, Hõbe-Heli, Robin, Kirsti-Helena, Andra, Eelika, Heli Liis, Pauliine, Meri Liis, Veiko ja Helin.
Kaheksa kuni kümme vastust: Triin R., Rahel, Relika, Kermo ja Krista.
Kiituse on ära teeninud ka: Steven, Risto, Eros, Ruthanne, Reelika, Stella, Marleen, Kristen, Kert, Triin, Kaisa T., Sander E., Sander H., Kaimar, Timmo, Kairit, Kerli, Priidu-Joosep, Reni-Ando, Lauriin, Ergo, Karina, Kristina, Liis-Marleen, Märten, Birgit, Merilin, Alina ja Vaike-Liine.

Vastajaid oli peaaegu kõikidest klassidest, kuid suurima kiituse saavad III klass (88% vastajaid õpilaste arvust klassis) ja V klass (93% vastajaid õpilaste arvust klassis).

Üllatuspeol esinesid kutsututele raamatukoguringi liikmed näidendiga "Keisri rebasejaht". Esinemine sai sooja vastuvõtu osaliseks, mis annab julgust ja enesekindlust uuteks etteasteteks.

Kuidas aga tänada vastajaid - paras pähkel!
Lahendus imelihtne - õnneloos, kus iga loos võidab, auhinna väärtus vastavalt panustatud vaevale.

Looside ja kingituste jagamisele järgnes mäng, mis võis anda väärtuslikke vihjeid sõbrale kingituse tegemisel.

Postkaardid lugemispesale

2011-12-01T05:26:00.001-08:00

Sügisluuletustega postkaartide valmistamise projekt on jõudnud lõpule.

Parima kaardiväljaselgitamisel läksid arvesse hääletamise teel antud poolthääled ja žüriiotsus.

Hindamisel arvestatikaardi kujundust, käekirja ja illustratsiooni ning pildi vastavust luuletuseteemale. Äramärkimist pälvivad ka humoorikad, omapärase lahendusega kaardid.

Suur tänu kõikidele, kesosalesid Lugemispesa sügispostkaartide valmistamise projektis.
Tänusõnad kaõpilaste juhendajale õp Marika Troonile.

Parim sügispostkaart nooremas astmes (5. klass)

Esimene koht: Triin T.

Teine koht: Kirsti-Helena ja Liis-Marleen

Kolmas koht: Kaisa K.

Äramärkimist väärib kenakäekirjaga Kaisa T. töö ja eripäraselt illustreeritud kaart Hõbe-Helilt.

Parim sügispostkaart vanemas astmes (8. ja 9. klass)

Esimene koht: Merlika

Teine koht: Santa ja Sandra

Kolmas koht: Kristiine ja Kristjan

Humoorika lahenduse eestpälvisid äramärkimist Brenda ja Kadriani kaardid.

Omapärane oli ka Kertily nägemus luuletusest ja Aivo minimalistlik kaart ning Estri "linnutee".

Sügislehed

AidiVallik

Lehed lähvadvärviliseks,

sügis teeb neidnärviliseks!

Vaja kinni hoida puust,

muidu kukub nagu tuust

alla suures sügistuules

iga leht ja kõigist puudest!

Aga lõpuks ära väsib

kinni hoidmast lehe käsi – kukub alla!

Puu jääb raagu! Sügiseston talv siis saanud.

Sügisluule postkaartidel

2011-11-17T05:42:00.001-08:00

Sügise hakul käis raamatukogus intensiivne sügiseteemaliste luuletuste otsimine, eesmärgiga leida enesele meelepärane, mille järgi ka pilt joonistada.
Nüüd on kaardid valmis ja ühtlasi ka kingitus lugemispesale, tema teiseks sünnipäevaks (pisukese hilinemisega).
Kaardid valmisid kindla suunitlusega - olla edaspidi käepärast sügisluuletuste otsijaile - asudes lugemispesa suhvelkapis.

Kõik kaardid on tehtud suure hoole ja usinusega - aitäh nende loojatele.
Paraku on kauni käekirja ja joonistusega kaarte nõnda palju, et parima väljaselgitamiseks palub lugemispesa koolipere abi.

Tule ja vali oma lemmik!

Värske autogramm

2011-11-08T00:11:00.000-08:00

Kirjandustuur "Eesti kirjanikud Eesti raamatukogudes" 2011 tõi Valgamaale kirjanikud: Maimu Berg, Maarja Kangro, Rein Põder ja Tarmo Teder.
Kohtumine toimus kohvikus "Nipernaadi", mis oma nimega ju meidki, tsirguliinlasi kõnetab.
Kuna ainsana nelikust on lastele raamatu kirjutanud Maarja Kangro, siis ka vaid autogramm Maarjalt tema raamatusse "Puuviljadraakon".

Köitmine - see ei ole raketiteadus!

2011-10-21T06:53:00.000-07:00

Raamatuköitmine, see on imelihtne - vaja on vaid julget pealehakkamist, alustuseks paberit, pappi ja kõverat nõela ning niiti.

Õmble poogen poogna haaval kokku - köiteplokiks. Kui kõik poognad on õmmeldud, kinnita niidiotsad, määri liimiga köiteploki selg. Pane köiteplokk vajutuse alla, milleks sobib telliskivi, juhul, kui ei ole käepärast pitskruve või mõnda muud pressi.

Peale kuivamist kinnita liimiga eeslehed.

Järgmiseks on vaja õhemat riiet - köitemarlit ja (kaptaal)paelast raamatuotsa kaunistusi. Liimi need ja aseta taas vajutuse alla.

Nüüd valmista ette kaaned ja raamatu seljaroots.

Märgista kaanepaberile kaanepapi mõõdud, et oleks parem paberit liimiga katta ja kaanepapid paberile liimida.

Murra paber sissepoole tagasi, eelnevat lõika nurkade juurest. Murdekohti vooli voltluuga, selle puudumisel sobib voolimisvahendiks ka võinuga.

Kata liimiga kõiteploki eesleht ja aseta see ettevalmistatud kaanele. Seejärel liimi teine eesleht ja korda protseduuri.

Veel pisut kannatust (ootaja aeg on pikk), lase raamatul taas pisut kuivada vajutuse all ning - raamat ongi valmis!

Raamatuköitmise esimesed algtõed saab selgeks ka vastavat kirjandust sirvides.

Käes on 2011. aasta raamatukogupäevad, mille juhtlause kohaselt on sellel nädalal raamatukogus olnud mitmesuguseid kohtumisi: hõimlastega, e-lugeriga, kodukoha legendidega, valla tuntud inimesega, kes asetus mõneks ajaks raamatukoguhoidja rolli ja raamatuköitmise algtõdedega.

Uute kohtumisteni!

Vaata, kes laenutab!

2011-10-21T06:29:00.001-07:00

Ürituse - "Vaata, kes laenutab" eesmärk on tutvustada raamatukogutööd valla tuntud inimesele ja raamatukogu külastajad saavad võimaluse kohtuda inimesega, kellega muidu ehk teed ei ristuks.

Täna ootasime lugejaid kohtumisele - Sigritiga, lasteaiast "Õnnelind", keda meie valla lastele tutvustama ei pea ega ka mitte täiskasvanutele.

Sigritil olid kaasas tema lapsepõlveaegsed lemmikraamatud, sh ka ajakirja Miki Hiir esimene number aastast 1991. Nii mõnigi raamat sai siira äratundmisrõõmu osaliseks.

Valmis laenutamiseks

Tööhoos

Tutvustasime Sigritile mitmeid tööetappe: raamatute laenutamine ja tagastamine; uue raamatu elektrooniline vastuvõtmine ja raamatukogulik töötlemine, nt kleebisega varustamine.

Vaadates, kuidas Sigrit asjatundlikult toimetab, tekkis nii mõnelgi väikesel raamatusõbral soov ka ise selles rollis olla - vöötkoodilugejaga toimetada ja lugejatele raamatuid laenutada.

Ettelugemispäev - legendid ja muistendid

2011-10-20T03:32:00.000-07:00

20. oktoober on ettelugemispäev, mis on pühendatud Euroopa kultuuripealinnale Tallinn 2011. Seetõttu on ettelugemise päeva üldiseks deviisiks “Tallinn – legendide linn”.

Pealinlastele on see teema muidugi südamelähedane ning legende, muistendeid ja muid lugusid Tallinna kohta kirjasõnas peaks jaguma. Mujal Eestis võib ettelugemise kaudu elustada kohalikku pärimust.

Tsirguliina naabruses Laatre-Õru maantee ääres kesk metsa laiutab end üle noorte puude lai, kaheharuline mänd, mis rahvasuus tuntud kui ristipettai. (H. Relve)
Kuidas see mänd sinna tee äärde sai, miks neid riste tehakse, kas riste tehakse ka nüüd - küsisid õpilased (1-4 klass).
Küsimustele leidsime vastused raamatutest "Põlispuud" (H. Relve) ja "Hinged puhkavad puudes" (M. Kõivupuu).

M. Kõivupuu raamat räägib ristipuudest, nendega seotud põlistest matusetavadest ja uskumutest.

"Augusti viimastel päevadel viis minu tee mööda Laatre ristipedajast, Eesti teadaolevalt vanimast ristipuust. Minu üllatuseks askeldasid kuivanud ristipuu tüveuurdes usinalt kodumesilased - vanast pühapuust oli selleks suveks saanud nende kodu. Just selleks suveks, sest valitud pesapaigas nad ilmselt talve üle ei ela. Selles vaatepildis oli midagi sümboolset, liigutavat - mu kujutluses tekkisid ammu ununud seosed hingeliste ja tiivuliste vahel. Hetkeks näis, nagu oleksid kõik need lahkunud, kelle mälestusristid armistasid vana puu tüve, otsustanud end veel korraks möödakäijatele usinate mesilaste kujul ilmutada, enne kui vana puu aeg siinilmas päriselt otsa saab." (M. Kõivupuu)

Roosade vesiroosidega tiik

Kodukoha legende võib tekkida tänapäevalgi.
Tsirguliinas on endise telliskivitehase tootmistegevuse käigus tekkinud tiigid - (valge)vesiroositiigid. Miks on aga ühes tiigis roosad vesiroosid?

Kes oskab sellele küsimusele vastata?

Kohtumine e-lugeriga

2011-10-20T03:11:00.000-07:00

Luger on valmis lugemiseks - valime raamatukogu

Raamatute valik on paraku napp - võtame esimese

Kuna tekst on ingliskeelne, on võimalik seda võrrelda eestikeelse trükisega

Ideaalne reisikaaslane - ühe paksu ja raske raamatu asemel on võimalik kaasas kanda sadu raamatuid

Vana-aja lapse koolivihikud

2011-10-10T05:04:00.000-07:00

Suurepärased illustratsioonid

Kalligraafiline käekiri

Raamatukogus on näitus, kus vaatamiseks vana-aja lapse koolivihikud. Enam kui 70 aastat tagasi olid vihikud ja õpikud väljanägemise ning sisu poolest paljuski teist moodi: vähem oli värve, tekste, illustratsioone.
Värvisid ja kaunistasid omi vihikuid lapsed ise.

Oktoobrikuu juubilarid - lastekirjanikud Kerttu Soans ja Olivia Saar

2011-10-10T04:08:00.001-07:00

Kerttu Soans

Oktoober - juubelikuu kahel lastekirjanikul: Olivia Saarel ja Kerttu Soansil.

Kerttu Soans tähistas 9. oktoobril oma 50. sünnipäeva. Näitust sirvides jäi silma fakt, et enamiku tema raamatuid on illustreerinud kunstnik Urmas Viik.

Olivia Saar

18. oktoobril on suur juubelipäev - 80 - aga Olivia Saarel. Põnevaid seiku on temagi eluloos. Lähemalt saab lugeda ja kirjaniku elukäiguga tuvuda ajakirja "Hea Laps" vahendusel. Lisaks ka veel J. Palmi artikkel Eesti Lastekirjanduse Keskuse kodulehelt.

Regilaulutuba lugemissaalis

2011-10-06T05:48:00.000-07:00

03.-08. oktoobril toimub koolis Comeniuse projekti „Avastades Euroopa kontraste" (E.E.C. - Exploring European Contrasts) kohtumine. Meie kooli saabus seitse õpetajat ja 20 õpilast partnerkoolidest Hispaaniast, Hollandist, Iirimaalt ja Norrast.
Kogu koolis viidi läbi mitmesugused tegevusi ja üritusi. Oma panuse sai anda ka raamatukogu, kus toimus laulu õpituba.
Milliseid laule aga tutvustada väliskülalistele - mõistagi regilaule, mis esmapilgul rasked hääldada, kuid laulu vägi ja meloodia kaasas kõik osalised.

foto: Timo Arbeiter

Voldik sõnadega ja pisukese regilaulu tutvustusega.

Teisele ringile

2011-10-04T00:46:00.000-07:00

Kogu maailm ringleb, ühes temaga ka meie, vähemal või suuremal määral.
Ringlusse on võimalik sattuda ka raamatukogus, kui tiirelda ümber näitusetulba. Vastvalminud tulbal on vaatamiseks II klassi joonistatud sügiseteemalised postkaardid.

Näitusesammas või tulp valmis aga materjalist (kastid, ajalehed), mille esmane ülesanne ammugi täidetud.

Head keerlemist!

Raamatukoguaktus

2011-09-14T04:28:00.000-07:00

Pidulik sündmus raamatukogus.

Kohtumine uute lugejatega ja lugejapiletite kätteandmine toimus juba viiendat korda.

Seekord said väikesed lugejad lisaks lugejapiletile kaasa ka voldiku soovituste, õpetussõnade ning reeglitega, mis on vajalikud teadmised raamatute laenamisel ja raamatukogus viibimisel.

Teooria kinnistub ikka läbi praktika. Praktikat saab mõistagi läbida lugemispesas, kus uusi lugejaid juba ootasid põnevad raamatud ja mängud.

Mõnusat lugemist!

Kõik-kõik on uus - septembrikuus

2011-09-09T00:46:00.000-07:00

Koolialgus, uued õpikud ja mis kõik veel on uus I klassis.

Uus algus on ka V klassil, kes peab nüüd iseseisvalt kabinettiderägastikus orienteerumisega hakkama saama. Kui varem oli nende pärusmaaks III korrus, siis nüüd võib viiendikke sagimas näha kogu majas, kaasaarvatud raamatukogu, kus toimus esimene kirjandustund ja tutvumine eesti keele ning kirjandusõpetaja Marikaga.

Tarkusepäev

2011-08-31T06:50:00.000-07:00

Pihlapuud ja vahtralehed,

esimesed päiksepilgud,

kastetilgad - muruehted,

hommikused koiduhelgid

tervitavad koolimaja

selle päeva hommikul.

Raudteejaamast rongihõik

naabril tervituse annab,

palju aastaid ristteelõik

kergeid lapsejalgu kannab.

Vana maja naerust kajab,

hõiskab lõbus lastekoor,

kool neid naljaklutte vajab,

siis on temagi veel noor.

Tulevased lugejad Õrust

2011-05-09T01:53:00.000-07:00

Raamatukogus olid külas Õru algkooli lapsed, meie tulevased lugejad.

Kohtumine möödus tempokalt, lahkudes jäi külastusest Tsirguliina raamatukogusse mälestuseks igale lapsele volditud linnuke.

Vaata ka Värvukesse!

Raamatukogu elektronkataloogi Riks kasutajakoolitus

2011-04-13T00:45:00.000-07:00

6. ja 7. aprillil avanes võimalus tutvustada õpilastele raamatukogu elektronkataloogi R.I.K.S. Koolitusest võtsid osa 6.-12. klassi õpilased (va 9. klass).

Elektronkataloog on internetipõhine, seega kasutatav kõikjal, eeldades vaid arvuti ja interneti olemasolu. Lisaks kataloogis otsingute sooritamisele (nt vajaliku raamatu leidmine, selle asukoha ja olemasolu tuvastamine) on õpilastel nüüd võimalik hoida silma peal ka oma laenutustel. Piisab vaid programmi sisse logida, et vaadata hetkelaenutusi (hea ülevaade õpikutest, mis õppeaasta lõpus raamatukogusse tagastada tuleb), eelmisi laenutusi, aga ka teistest raamatukogudest laenatud raamatuid, kus lugeja ollakse (nt Valga, Õru jt raamatukogud).

Peale maakonnapõhise avaliku raamatukogukataloogi tutvusid õpilased ka vabariigi suurima kataloogiga Ester, mis võimaldab teavikute otsingut nii Tartu Ülikooli raamatukogust kui ka Eesti Rahvusraamatukogust.

Elektronkataloogid annavad ülevaate teavikutest, nende saadavusest jms, kuid sageli on meil vaja kasutada oma töödes artiklite materjale. Siinkohal tuleb appi ISE - Eesti artiklite andmebaas. Vajalikud artiklid on aga võimalik kätte saada täistekstandmebaasist Digar. (Ajalooalaste tööde jaoks leiab tänuväärset materjali Dea´st ja Eeva´st.)

Kõik need andmebaasid, millega koolituse käigus tutvuti, on head abilised vajaliku informatsiooni leidmiseks, sellest ülevaate saamiseks, süstematiseerimiseks ja kasutamiseks.

Kuidas meeldis koolitus koolitatavatele, oli see neile huvitav, õpetlik, uusi teadmisi andev? Selle teadasaamiseks palusin õpilastel vastata paarile küsimusele tagasiside lehel, kus sai avaldada oma arvamust ka jätkukoolituste vajalikkusest ning lõpuks anda omapoolne hinnang koolituse õnnestumisest hinde näol.

Analüüsides vastuseid tõdesin, et raamatukogu elektronkataloogi kasutajakoolitus oli vajalik, kuna nüüd on õpilastel võimalik iseseisvalt saada ülevaade oma laenutustest. Teadmised andmebaasidest ja oskused nendes otsinguid teha olid enim mainitud positiivsed vastused. Meeldis koolituse interaktiivsus, kiirus ja praktilisus ning lõpetuseks näidatud film.

Kuna palusin kirjutada ka sellest, mis ei meeldinud, oli paar vastust õigustatud. Ei meeldinud kiire edasiminek järgmise andmebaasi e teema juurde, lärmakus klassis (6. ja 8. kl) ja logimise ebaõnnestumine. Lisaks mainiti, et teema oli igav ning liialt ühesuunaline.

Enamus vastajatest oli arvamusel, et sarnaseid koolitusi võiks olla ka edaspidi. Kokkuvõttes sai koolitus hindeks kena nelja. Kõige rõõmustavam oli aga üks vastus, kus mainiti, et meeldis ka koolitaja.

Teade

2011-04-01T00:24:00.000-07:00

14. märts - emakeelepäev

2011-03-13T08:41:00.000-07:00

Emakeelepäeva hakati tähistama 1996. aastal Kristjan Jaak Petersoni sünniaastapäeval. Selle päeva tähistamise algataja oli kooliõpetaja ja keelemees Meinhard Laks.

1999. aastal kuulutati emakeelepäev riiklikuks tähtpäevaks. Emakeelepäev meenutab, et eesti keele puhtus ning püsimajäämine sõltub eesti keele kandjatest ja kasutajatest. (Postimees)

Emakeelepäevapraad

Ilmar Trull

Kas sööd lusikaga sõnu

või sööd kahvliga ja noaga.

Sõnadest võib tunda mõnu.

Tegemist on maitsva roaga.

Idamaal on rohkelt rahvaid,

riike suurte hulkadega.

Nemad teevad trikke vahvaid-

söövad sõnu pulkadega.

Mina eesti keelt söön hulgi

kahvliga või kühvliga,

kapsaga (tead ise-mulgi),

teinekord ka trühvliga.

Tsirgupäev Tsirguliinas

2011-03-08T00:22:00.000-08:00

Head tsirgupäeva - väikesed külalised esimeselt korruselt!

Mis see tsirgupäev on ja miks me seda tähistame? Miks on vaja igasuguseid päevi: vastlapäev, naistepäev, tuhkapäev ja varsti tuleb ka emakeelepäev. Arutlesime nendest ja teistestki päevadest.

Emakeelepäeva auks saigi loetud, vaadatud ja uuritud raamatut "Mannikese lugu", mis sobis ka tänase tsirgupäeva tähistamiseks - on ju peale Mannikese, memme ja taadi seal veel üks tegelane - vares!

Mis häält üks tubli vares teeb, seda kuulasime CDlt.

Raamatus on peidus üllatus. Riburadapidi astuvad lehekülgedelt maha nukud - hüpiknukud e hampelmannid.

Isamaaliste luuletuste etlemiskonkurss Valga Keskraamatukogus

2011-02-21T23:31:00.000-08:00

Foto: Helju Keskpalu

Valga keskraamatukogu lastekirjanduse osakond korraldas vabariigi sünnipäeva auks luulelugemisvõistluse maakonna 5.–7. klasside õpilastele.

Peavõit Tsirguliina keskkooli.

Palju õnne, Liina!

Pikemalt saab lugeda H. Keskpalu artiklist. (Valgamaalane)

Tähistame Heljo Männi 85. sünnipäeva

2011-02-01T05:33:00.000-08:00

Tublimad etlejad

Raamatunäitus

Heljo Männi 85ndat sünnipäeva tähistame tema loomingu ettelugemisega. Heljo Mänd on üks produktiivsemaid lastekirjanikke – meie oma Astrid Lindgren, on öeldud tema kohta.

Ka meie raamatukogus on just tema raamatuid kõige rohkem – 73 erineva nimetusega köidet.

Aga enne veel, kui asume kuulama lugusid H. Männi loomingust, sooviksin kätte anda auhinnad neile, kes osalesid infootsingu võistlusel. Soovin tänada ka I klassi toredate Karu-Mõmmi piltide eest.

Infootsing - eripreemia laureaadid

Parimad infootsijad:
2-4 klass (Max punktisumma 13)
1. koht - Hõbe-Heli Ahk - 13 p
2. koht - Kaisa Kerge - 10 p
3. koht - Triin Talvik ja Kaisa Tiirmaa - 9,5 p

5-7 klass (Max punktisumma 20)
1. koht - Karmen Pruks - 20 p
2. koht - Relika Ritson ja Meri Liis Kirs - 18 p
3. koht - Veiko Leegiste ja Elin Puusepp - 16 p

Tasku-surrikaadid auhinnalaualt

Suur tänu kõikidele infootsinguvõistlusest osavõtjatele:
Mariis Fuchs, Pauliine Saega, Rahel Bettler, Marianne Juus ja Krista Zõhtsõk.

On olemas maailm, kuhu paljud ei satu. Nad ei tea, et see üldse olemas on. Või nad ei usu, et see külastamist väärib. Kes selle koha aga kord avastanud on, ei suuda enam selleta. Ikka läheb ta sinna!

See on raamatumaailm, mis pakub igaühele midagi. Raamatu vägi, jõud ja suurus on midagi palju enamat, kui lehed kahe kaane vahel. (Krips 2010:117)

Publik

Nüüd aga – head teekonda raamatumaailma!

Head raamatulugemist – ettelugemist!

Parimad etlejad:
2-4 klass
1. Mariis Fuchs
2. Liis Marleen Akkus
3. Triin Talvik
5-7 klass
1. Erika Kesvatera
2. Annaliisa Bettler
3. Liina Suur
Tänusõnad kõikidele osavõtjatele:
Janne Hunt, Ruthanne Kern, Kaisa Kerge, Vaike-Liine Rehkalt, Kristel Pruks, Andra Punt.

August Gailit - kirjandustund Hando Runneliga

2011-01-10T11:26:00.000-08:00

11. jaanuaril tähistasime A. Gailiti 120. sünniaastapäeva kirjandustunniga, kus meile esines Hando Runnel loenguga, mis tutvustas Gailiti kirjanduslikku stiili. Runnel selgitas põhimõtteid, kuidas iseloomustada kirjanikku, millistel meetoditel ja alustel.

Valmis on saanud koduleht, mis tutvustab Gailiti sünnikodu, tema elu ja loomingut.

Kodulehe aadress on: www.kuiksilla.ee

A. Gailiti sünniaastapäeva tähistasime ka etlemisvõistlusega.

Etlejate esituses kuulsime katkendeid August Gailiti loomingust. Enim valiti tekste raamatutest "Ekke Moor" ja "Toomas Nipernaadi". Valikute tegemisel olid abiks emakeeleõpetajad Marika Troon ja Ülle Vihm.
Aitäh tublimatele etlejatele!

Etlemisvõistluse tulemused

Noorem kooliaste:
I koht Liina Suur (6. klass)
II koht Erika Kesvatera (6. klass)
III koht Eliis Karm (6. klass)
Eripreemia - Andra Punt (6. klass)
Vanem kooliaste:
I koht Kristi Kõiv (10. klass)
II koht Kadri Talvik (9. klass)
III koht Anabell Tamm (9. klass)
Eripreemia - Jane Lillmann (12. klass)

Suur tänu ka kõikidele teistele esinejatele:
Birgit Martinson, Birgit Bõstrova, Vaike-Liine Rehkalt, Kristel Pruks, Kadrian Possul, Mari-Liis Saaremäe, Ethel Laul, Aivi Bõstrova, Remo Surri ja Liisa Tiit.

Pildiseeria kirjandustunnist ja salongiõhtust Kuiksillal

2010-12-18T06:46:00.000-08:00

Talv
Õhtul tulid tuulepoisid,
seltsis sõbrad tuisupoisid.
Tuisutasid ja tuulutasid
teed ja rajad hange.
Hommikul kõik ümberringi
oli puhas, valge.
Ainult tillukesed jäljed
läbi aia läksid.
Küllap akna taga
päkapikud käisid.

Vaata siia: I klassi talveluuletused

August Georg Gailit 120

2010-12-09T04:28:00.000-08:00

2011. aastal, 9. jaanuaril möödub August Gailiti sünnist 120 aastat.

Sünniaastapäeva tähistamisega tegime algust juba nüüd - infootsinguvõistlusega, et seeläbi tutvustada õpilastele ja ka kõikidele teistele kirjandushuvilistele A. Gailiti elu ja loomingut.

Raamatukogus on info otsimiseks võimalik kasutada näitust, kus on välja pandud artiklid, ajakirjad, fotod, raamatud jms.

Infootsingunädalale järgneb ka etlemisvõistlus, mis toimub 10. jaanuaril, 2011.

Ootame rohket osavõttu nii esinema kui ka kuulama!

Infootsinguvõistlus: „August Gailiti elu ja looming“

Infootsing toimus 6.-10. detsembrini.

Osa võtsid:
Greete Areng, Birgit Bõstrova ja Vaike-Liine Rehkalt 5. klassist;

Eliis Karm, Erika Kesvatera, Kristel Pruks, Andra Punt ja Keitlyn Reinhold 6. klassist;

Karmen Pruks 7. klassist;

Kaari Kaasik, Kristi Kõiv ja Meryt Salme 10. klassist;

Remo Surri 11. klassist;
Jana Kesvatera, Jane Lillmann ja Maarja Vähi 12. klassist.

Suur tänu kõikidele osavõtjatele.

Tõdesime, et kõik küsimused olid enamusel täidetud e vastuse leidnud.

Teema ja valdkond oli jõukohane vanematele õpilastele, mida näitas väga ühtlane vastuste tase.

Kõige põhjalikumad vastused olid Maarja Vähil.
II kohta jagavad: Jana Kesvatera, Jane Lillmann ja Remo Surri
III koha saavutas Kristi Kõiv

Kiituse on ära teeninud ka nooremaid vastajaid.

Tutvuti ju esmakordselt Valgamaalt pärit kirjaniku elu ja loominguga.

Vaatamata uudsusele said küsimustele vastuste otsimisega väga hästi hakkama
Kristel Pruks ja Keitlin Reinhold.
II koht Karmen Pruks
III kohta jagavad Eliis Karm ja Erika Kesvatera

Tulemused parimatest infootsijatest ja etlejatest tehakse teatavaks 11. jaanuaril, pidulikul koosviibimisel Hando Runneli ja Ülo Matjusega.

Kohtumisele on oodatud kõik kirjandushuvilised ja A. Gailiti loomingu austajad.

Kohtumine toimub meie kooli väikeses saalis, kell 13:00.

Jonkad, jonkad - jõulud tulevad!

2010-11-29T00:07:00.000-08:00

Käes on andvendi- ja jõuluootuse aeg. Et jõulud kiiremini jõuaksid, on just nüüd õige aeg õppida selgeks luuletused (kingipakkide lunastamiseks).
Luuletuste õppimisega on väga hea hoo sisse saanud I klass, kes korraldas ka väikese klassisisese võistluse. Parimad etlejad (Martiina, Kerli, Signe ja Karl) saavad võimaluse luuletuste lugemiseks Valga Keskraamatukogus.

Head pööripäeva ootust!

Ettelugemispäeval käisid külas ka meie koostööpartnerid I korruselt

2010-11-04T06:50:00.000-07:00

Väikestele külalistele oli valmis pandud raamatunäitus varestest. Idee tuli sellest, et oli plaan ette lugeda raamatut "Vareste kool". Tekkis huvi - palju neid "varseraamatuid" meil üleüldse siis on?

Ettelugemispäevast

2010-10-24T23:29:00.000-07:00

Ajakiri Täheke tähistab 2010. a 50ndat järjepidevat ilmumisaastat. Selle suurepärase sündmuse tähistamiseks lugesimegi 20. oktoobril ette lugusid ajakirjast.

Lugemispesa sai lugemiskonverentsil kingituseks Tähekese 12 kuu kinkekaardi. Oktoobrikuu number oligi esimene saabunud ajakiri, milles avaldatud A. Kivirähk`i, A. Ilves´e ja H. Normet´i lood sobisid imehästi ettelugemiseks.

Lugesin neid humoorikaid lugusid ette algklasside õpilastele, aga ka meie teenindavale personalile.

Loetud sai ka kohtumisel Tõlliste valla tuntud inimesega.
Raamatukogupäevade raames alustasime ka uue üritustesarjaga:
"Tuntud valla inimene raamatukogus".
Esimeseks külaliseks oli meil vallasekretär Eve.

Raamatukogutund I klassiga

2010-10-12T23:56:00.001-07:00

Täna oli see päev, kus võtsime kasutusele esimest korda arhailiste tikanditega kaunistatud istumisalused, et oleks mõnus ühiselt koos ringis istudes kuulata muinasjuttu laisast varesest. Et jutustamine hästi edeneks, on nüüd selle tarbeks raamatukogus olemas spetsiaalne muinasjutukübar!
Raamatu laenutamine ei ole ka sugugi lihtne - enne tuli ära arvata raamatu pealkiri, milleks sobis imehästi "Tähemäng". Äraarvamisega oli tegemist ka sõrmusemängus "Ole hoolas otsima..."

Raamatukogus on avatud fotograafiakoolituse näitus

2010-09-27T04:02:00.000-07:00

Vaata lisaks ka fotoreportaaži raamatukogu kolimisest

Uued näitused raamatukogus

2010-09-21T00:32:00.000-07:00

Aabitsaid läbi aegade

Kirjutusvahendeid sahtlipõhjast

I klassi esimene raamatukogutund

2010-09-20T10:03:00.000-07:00

Kõik-kõik on uus septembrikuus!

Tänane päev oli väikestele raamatukogukülalistele sama oluline nagu esimene koolipäevgi, sest kätte saadi raamatukogu lugejapilet, mis on teine tõeliselt tähtis dokument, lisaks õpilaspiletile. Tõendab ju lugejapilet, et nüüd ollakse ametlikult Tsirguliina raamatukogu lugeja.

Lisaks arutelule kuidas raamatut hoida ja raamatukogus käituda sai värske lugejapileti omanik teha ka oma esimene laenutus.

Peale laenutustegevust tutvusime näitusetega: "Aabitsaid läbi aegade" ja "Kirjutusvahendeid lauasahtlist",

Raamatukogukülastuse lõpetasime aga rahvamänguga "Rikas mees ja vaene mees".

Head kooliaasta algust!

2010-09-01T08:28:00.000-07:00

Kohe-kohe saab täistuurid sisse 2010/11 õppeaasta. Vaatamata õppeaasta vahetumisele kestab aga jätkuvalt lugemisaasta 2010.

Me räägime pidevalt lugemise vajadusest ja liiga vähe lugemise mõnust, liiga palju lugeja kohustustest ja liiga vähe lugeja õigustest.
Millised need õigused siis on?

Õigus üle lugeda
Õigus lugeda ükskõik mida
Õigus lugeda ükskõik kus
Õigus sirvida
Õigus lugeda valjult

Õigusi on aga veelgi. Nendest ja paljust muustki pajatab Varraku raamatublogi

Head lugemismõnu!

Padjaprojekt

2010-06-24T10:57:00.000-07:00

9. klassi "viimase koolikella" aktus oli eriline, kuna see toimus Tsirguliina rahvamajas, kus muu-hulgas anti Lugemispesale pidulikult üle istumisalused, mis valmisid 9. klassi tüdrukute kätetööna. Padjad on kaunistatud arhailise tikandiga, mille kavandid on tüdrukute endi välja mõeldud. Projekti finantseeris KOV, võimaldades osta täidismaterjali. Suur tänu õmblejatele-tikkijatele ja käsitööõpetajale ning Tõlliste vallale.

Kohtumine lastekirjanik Heiki Vilepiga

2010-05-27T03:57:00.000-07:00

Sügisel käivitus Eesti Emakeeleõpetajate Seltsil koostöös Kirjanike Liiduga projekt „Emakeeletund kirjanikuga".
Suur aitäh meie kooli emakeele õpetajale Ülle Vihmale, kelle organiseerimistöö tulemusel saime kohtumise osaliseks lastekirjanik Heiki Vilepiga.
Kuna klassiruum ei oleks kõiki huvilisi mahutanud, toimus tund raamatukogus.

Meeldiv oli tõdeda, et lapsed ei jäänud sugugi hätta kirjaniku küsimustele vastates. Peaaegu kõik raamatud olid lastele tuttavad.

Kes aga soovib kohe praegu tutvuda kirjaniku loominguga, siis klõpsa siia.

Väga vahvad lood on kirjanikul kirjutatud elust enesest, prototüüpideks tema enda lapsed. Saime kuulda lugusid peatselt ilmuvast raamatustki.

Loomulikult järgnes kohtumisele autogrammide jagamine.

Parimad küsimustele vastajad

2010-05-13T05:15:00.001-07:00

Kevad on käes ja koolilaasta lõpp ei ole enam kaugel. Kätte on jõudnud aeg selgitada välja usinamad küsimustele vastajad.
Kolmandast veerandist alates oli iga nädal võimalik vastata küsimusele. Statistika salvestus klasside kaupa ja nimeliselt Excel´isse.
Kel jätkus visadust, sel on nüüd aeg nautida oma töö vilju.

Kõige rohkem vastajaid oli III klassist, lausa 94% (Hõbe-Heli, Liis-Marleen, Robin, Joonas, Kristjan, Kaisa, Kert, Kirsti-Helena, Kadri, Eelika, Triin, Heli Liis, Pauliine, Triin, Kaisa, Kevin).

Parim vastaja on aga IV klassist, 12 õiget vastust - Valerija.

Tublid olid ka Liis-Marleen, Triin ja Kirsti-Helena III klassist. Samuti Kelly IV klassist (11- 8 vastust).

Kiidusõnad on ära teeninud ka Eelika ja Pauliine III klassist ning Erika ja Eliise V klassist. Samuti Santa VII klassist (5 vastust).

Äramärkimist väärivad veel Mariis I klassist, Hõbe-Heli, Robin, Joonas, Kaisa K, Kadri, Heli Liis ja Kevin III klassist ning Helin V klassist.

Aitäh kõikidele vastajatele!

Raamatukogul on tublimatele vastajatele varuks üllatus. Auhinnalaualt võis igaüks, vastavalt vastuste rohkusele valida omale väikese kingituse!

"Koostööpartnerid " I korruselt

2010-04-23T09:13:00.000-07:00

Tavaliselt tutvustab raamatukogu uusi raamatuid, kuid täna juhtus vastupidi. Meie sõbrad lasteaiast tõid vaatamiseks Nähka ja omavalmistatud raamatud Nähka lugudega.
Tutvumiseks on meil nüüd ka "Nähka looduslood". Kõigest selles on raamatukogus koolilastele vaatamiseks, uurimiseks väike näitus.

Vastutasuks saime siiski pakkuda ühe raamatu, mida lapsed veel näinud ei olnud ja nagu lubatud - kes täna laenutab raamatu, saab kingituseks kaasa ka lille.

Päeva teises pooles oli raamatukogus õpilastele lille voltimise õpituba. Voltimine oli niivõrd intensiivne, et Mariis (I klassist) lõpuks teatas: "Ma ei kannata enam paberikrõbinat ka!"

Raamatu- ja roosi päev

2010-03-27T14:27:00.000-07:00

23. aprillil tähistatakse ülemaailmselt Raamatu ja roosi päeva, mis sai alguse 1930-ndatel aastatel, raamatumüügi parandamise soovist. See on ühele Barcelona raamatukaupmehe romantiline idee: hakata tähistama Kataloonia kaitsepühaku Püha Jüri päeva Raamatu ja roosi päevana.

Tänaseks on Raamatu ja roosi päev saanud traditsiooniks paljudes riikides, Eestis alates 1998. aastast. 1995. a. kuulutas UNESCO Kataloonia raamatu- ja roosi päeva rahvusvaheliseks raamatu ja autoriõiguste päevaks.

Et väärtustada raamatuid ja lugemist, tähistame Raamatu ja roosi päeva roosi kinkimisega igale lugejale, kes sel päeval raamatu laenutab.

Raamatukogu külaliseks oli teleajakirjanik ja elulooraamatute autor Maire Aunaste

2010-03-19T00:20:00.000-07:00

Artikkel kohtumisest

This free slideshow customized with Smilebox

Joonistame H. C. Anderseni muinasjutuainetel

2010-03-15T05:51:00.001-07:00

2. aprillil on rahvusvaheline lasteraamatupäev!

Esmakordselt tähistas Rahvusvahelise Noorsookirjanduse Nõukogu (IBBY) rahvusvahelist lasteraamatupäeva 1967. aastal. Sobiva kuupäeva otsingul langes valik 2. aprillile, muinasjutuvestja H. C. Anderseni sünnipäevale. Selleks puhuks kirjutas lasteraamatupäeva initsiaator ja IBBY looja Jella Lepman* läkituse kõigile maailma lastele. Lõpetuseks lisas ta: “Oleks hea, kui võimalikult paljud lapsed loeksid ühtesid ja samu häid raamatuid, nii et neil oleks midagi ühist ja nad mõistaksid täiskasvanuna üksteist paremini.” Rahvusvahelisel lasteraamatupäeval korraldatakse igal pool maailmas kõikvõimalikke raamatu- ja lugemisüritusi lastele.(www.lasylg.tln.edu.ee)

Leiud raamatukogus

2010-03-15T04:39:00.000-07:00

Kõige suurema formaadiga raamat on meil muinasjuturaamat "Elas kord" ja väikseimad raamatud on "Minu põhiõigused Euroopa Liidus" ning "Demokraatlikud muutused Euroopas".

Informiini tulemused!

2010-03-10T22:37:00.000-08:00

Infootsingu võistlusele registreerus 13 võistkonda. (Võistkonnas kuni kolm liiget).
Võistkonnad pidid panema endile ka nime, soovitavalt pühendusega emakeelepäevale.
(Kõik küsimused ja vastused)

Tulemused siis sellised:
5-6 klass: Kokku võis saada 21,5 punkti

/Ats ja Neeno-Agur (5. kl) - 18,5 p
KG/Karmen ja Gerle (6. kl) - 17,5 p
Angels/Karoliine ja Viktoria (6. kl) - 16 p

7-9 klass: Kokku võis saada 20,5 punkti

Tsirgu Üheksad/Siim, Vallo ja Kaarel (9. kl) - 17,5 p
Emad:)/Kadri, Karlos ja Rasmus (8. kl) - 16,5 p
Präänikud/Brenda, Kertily ja Merlika (7. kl) - 14,5 p
Täishäälikud/Kadrian, Hanna-Liisa ja Lisette (7. kl) - 13,5 p
Eestlased/Aivi, Anabell ja Ranno (8. kl) - 13,5 p
Sipsikud/Ethel, Keity ja Marjo (8. kl) - 12 p
/Kairi, Kristina ja Merily (8. kl) - 11 p

10-12 klass: Kokku võis saada 29 punkti

JaMaJa*LiVäKe/Jane, Maarja ja Jana (11. kl) - 29 p
Rukkililled/Sandra ja Remo (10 kl) - 22 p
Noored Petersonid/Kaj ja Siim (12 kl) - 21 p

Kõik võistlusel osalejad saavad raamatukogust (väikese) üllatuse!

Märkimisväärsed ja vaimukad võistkondade nimed:

Noored Petersonid
Täishäälikud
Eestlased

Emakeelepäeva raames toimus üks võistlus aga veel! Viktoriin!

Viktoriini küsimustele sai vastata ainult kooliraamatukogu kodulehelt.
Kokku oli vastajaid 17. Eriliselt soovin kiita IV klassi, sest selle klassi vastajate protsent oli üle seitsmekümne.
Tublid vastajad olid ka VI klassist (osavõtt üle 66%) ja üks VIII klassi õpilane.
Soovin kiita neid neid õpilasi, kes kirjutasid väga südamlikult emakeelepäevast ja selle tähistamisest meie koolis.
(Greete, Birgit B., Kaimar, Valerija, Birgit M., Kelly, Vaike-Liine, Carmen, Timmo, Keili, Lauri, Maksim, Karmen, Igor, Kristjan, Gerle, Artur)

Mõned mõtted:

Minul on emakeel südames, ta on kõige lähedasem asi mis olla saab. See on, nagu oleks kõikide emade sünnipäev, aga ei ole. Minule meeldib see keel mida ma kuulen ja keel mida ma räägin. See on ilusaim keel mida ma tean.
See on päev, mis on pühendatud K. J. Petersonile tema sünnipäevaks. See on armas päev, mil me oma klassiga esinesime kõikides klassides "Naeri" looga.
See on ilus keel. Me oleme maailmas teisel kohal oma keelega. Meie räägime eesti keelt.
Emakeelepäeva lõi Meinhard Laks ja pühendas ta selle K. J. Petersonile. Mu õde räägib kogu aeg sellest, kui ta emakeele päeval käis klassiga teatrit tegemas, et kõik oli nii põnev. ... Emakeele päev on kena päev ja arvan, et eestlastele väga tähtis päev. 14. märts on väga väga hea päev.

Parimad tulemused saavutasid:

Carmen
Vaike-Liine
Grete
Birgit B
Artur
Birgit M.
Kelly
Timmo
Kaimar
Igor

Tänan veel-kord kõiki osavõtjaid!
Ka viktoriiniküsimustele vastajaid ootab raamatukogus üllatus!

Emakeelepäev ja Lugemisaasta 2010

2010-03-10T07:12:00.001-08:00

14. märts on emakeelepäev.
Tähistasime väärikat päeva meie koolis ettelugemise ja informiiniga.

Öeldakse, et lugemine on nauding, mis kestab kogu elu! Ära keela seda siis endale.

Lugemine on ju lihtne - kui tähed kord juba selged, siis ...
Aga kui kerge on ettelugemine ja kuulamine?
Seda proovisimegi koos 1-12 klassi õpilastega.

Tublid esinejad ja lugejad olid kõik õpilased, kes soovisid ettelugemisvõistlusel osaleda.

Kuulajatele ja žüriile jäid lugejatest enim meelde:

Mariis
Janely
Vaike-Liine
Eliis
Kadri
Regina
Kristiina

Suur tänu ka õpetajatele, kes olid õpilastele abiks tekstide valimisel ja ettevalmistamisel.
(Kuigi - enamik lugejaid valis oma raamatu ja lõigu sellest ise.)

Meinhard Laks ja tema looming.

Lisaks ettelugemisele toimus ka infootsingu võistlus.
Küsimused olid valdavalt emakeelest ja -päevast.
Võistlus toimus vanuseklassides: 5-6, 7-9 ja 10-12.

Mõned tabatud hetked:

Tsirgupäeva tähistamine

2010-03-09T06:00:00.000-08:00

Lasteaed Õnnelind üllatas meid vahvate joonistustega: Tsirgulinnud

This digital slideshow customized with Smilebox

Lugemisaasta ja emakeelekuu

2010-03-01T23:42:00.001-08:00

Emakeelepäeva (14. märts) tähistame ettelugemisoskuse proovilepanekuga ja Informiiniga.
Lugemisvõistlusel osalevad:

4. tunni ajal 5, 9, 10, 11 ja 12 klass

6. tunni ajal 1- 4 klass, 7 ja 8 klass

Lugemiste vaheajal tunnustame neid tublisid lapsi, kes vastasid Emakeelepäeva viktoriini küsimustele

Infootsingu võistlused: 10. märtsil

5-6 klass
7-9 klass
10-12 klass
Õpilased moodustavad kolmeliikmelised võistkonnad. Võistlus toimub arvutist saadava info põhjal.
Võistlus toimub kogu päeva jooksul (9:00 - 15:00) vahetundidel nii, et õpilased valivad endi jaoks sobiva aja ja koha.
Võistkondadel tuleb registreeruda esmaspäeval raamatukogus.
Ülesanded saadakse raamatukogust, kolmapäeva hommikul kell 9:00.
Tulemused avaldatakse kooliraamatukogu kodulehel.

Infootsingu võistluse reeglid:

1. Iga võistkond mõtleb välja omale nime, mis on seotud emakeelepäevaga.

2. Vastuseid saab otsida kogu koolipäeva jooksul, kasutades selleks arvuteid (raamatukogus, arvutiklassis, ainekabinettides).

3. Vastus kirjuta võimalikult täpselt, märgi ära allikad ja andmebaasid, mida otsinguks kasutasid.

4. Küsimuste-vastuste leht tagasta kella 15:00ks.

Lugejatega kohtumine Tsirguliina raamatukogus

2010-02-27T10:55:00.000-08:00

26. veebruaril oli Tsirguliina raamatukogus külaliseks Grete Kutsar, noorteromaani „Nukud ja õunad“ autor.

Selliseid hetki ei ole just palju, kus populaarse noorteromaani avaldab meie maakonnast pärit noor kirjanik. Raamat ilmus 2009. aastal, kui Grete Kutsar oli veel Valga Gümnaasiumi õpilane. Praegu õpib Grete Tartu Ülikoolis psühholoogiat. Vastates küsimusele, kellena näeb ta ennast tulevikus, oli meie külaline kindel, et pigem psühholoogina. Kirjutamist peab ta oma hobiks, millega soovib tegeleda ka edaspidi.

Rõõm oli kuulda, et kirjanikul on käsil raamatu „Nukud ja õunad“ II osa käsikirja lõpetamine. See tähendab ju seda, et õige pea saame vastused oma küsimustele, mis jäid hetkel vastuseta e siis lugeja enese fantaasia kanda.

Kuidas sündis raamatu pealkiri, mis ei avalda millegagi raamatu sisu ega teemat? Kell kolm öösel, oli otsene vastus. Selgus, et see oli olnud noorele kirjanikule üsna kõva pähkel pureda – nii sündiski selline intrigeeriv ja imestust tekitav pealkiri, lisaks veel kaanekujundus, mille kohta arvas autor, et see oli olnud temalegi üllatuseks (kusjuures kaanekujundajaga ta kohtunud ei ole).

Missugune etapp oli kõige raskem, alates raamatu kirjutamisest kuni kirjastamiseni? Kuidas üldse valmib üks raamat? Teame ju, millist vaeva näevad näiteks kas või meie koduloo kirjutajad, et leida sponsoreid ja toetajaid, kes aitaksid finantseerida kirjastamisega seotud kulusid.

Gretel piisas vaid ühenduse võtmisest kirjastusega, kuhu ta saatis oma käsikirja. Saime teada, et käsikirja kirjutamine oli raamatu valmimisel kõige nauditavam osa, tõsine töö algas siis, kui kirjastus nõustus raamatut välja andma. Väga palju tuli teha muudatusi tekstis, esialgne käsikiri muutus ka paljuski lühemaks, kuigi – raamat on praegugi üsna mahukas, huvitav, milline oleks see olnud siis, kui teos oleks avaldatud originaalmahus? Kõik see võttis aega umbes kaks kuud.

Mis on siis see, mis selles raamatus lugejat köidab? Kas ladus tekst, hea sõnastus (mille eest kirjanik on tänulik oma kirjandusõpetajale, kes julgustas teda raamatut kirjutama)? Või on see fantaasiamaailm, mis on kuni raamatu lõpuni salapärane ja otseselt välja ütlemata, mille- või kellega siis õigupoolest tegu on? Või hoopis morbiidsus?

Meie lugejad arvasid, et raamatus on hulgaliselt häid näiteid, mis on otseselt elust võetud, head seletused ja põnevad tegelaskujud. Nt Beatrice.

Paljusid kuulajaid huvitas see, kui palju on raamatus kirjanikku ennast? Kas seal on prototüüpe sõpruskonnast, koolist, õpetajatest? Vastuseks kõlas nii ja naa. Omaette eesmärk see olnud ei ole, et luua raamatusse äratuntavaid tegelaskujusid, pigem on ta seda vältinud.

Kuidas on kujunenud selline mõtte- ja fantaasiamaailm, mis andis ainet raamatu kirjutamiseks? Eks ikka fantastika- ja ulmefilmide vaatamine ja sellest valdkonnast raamatute lugemine. (Nt S. King’i looming; filmidest „Telefonihelin“ jpt.)

Miks valis autor raamatu sündmustiku tegevuskohaks Ameerika mandril asuva linnakese? Küllap seetõttu, et Ameerika on imedemaa ja seal on kõik võimalik. Kui tegevus toimuks nt Eestis, tunduks see liiga ebareaalne.

Kohtumisi kirjanikega ei toimu just tihti. Väga hea meel oli tõdeda, et seda koosviibimist väärtustasid meie kooli õpilased ja õpetajad ning teisedki raamatukogu lugejad.

Suur tänu kõigile, kes selle sündmuse toimumisele kaasa aitasid. Tänusõnad ka Valga Keskraamatukogule, kes Lugemisaasta puhul aitas meid Varraku raamatukaupluse kinkekaartidega, millega ma tänasime oma külalist – Grete Kutsarit!

Lugemisaasta tegemistest raamatukogus

2010-02-08T01:38:00.000-08:00

2010. aasta on lugemisaasta, mis on suurepärase alguse saanud X Nukitsa konkursiga. Nukitsa konkursil osalevaid raamatuid on hulgaliselt ka Tsirguliina raamatukogus.

Nende seast võib igaüks välja valida kõige enam meeldinud kirjaniku raamatu ja valida saab ka kõige enam meeldinud illustratsioonidega raamatut e siis parimat raamatukunstnikku.

Hääletussedelid korjatakse kokku ja saadetakse Eesti Lastekirjanduse Keskusesse, kus loositakse välja 70 nime, kes saavad priireisi Tallinnasse, auhindade jagamise tseremooniale.

Seda kõige paremat raamatut välja valida on aga päris raske. Kõiki raamatuid läbi lugeda ei ole võimalik, kuna aega napib, 20ks veebruariks peavad ju valikud tehtud olema. Seepärast korraldame algklassides ettelugemisvõistluse, kus iga laps saab oma ettelugemisoskust proovile panna. Ja ettelugemiseks valime just nimelt neid raamatuid, mis osalevad konkursil. Parimad lugejad selguvad 9. märtsil, kui toimub raamatukogus finaallugemine.

Kuna lähenemas on ka emakeelepäev, siis pane tähele: kooliraamatukogu kodulehel on emakeelepäevale pühendatud viktoriin. Parimaid vastajaid ootab väike auhind, mis antakse üle ettelugemispäeval.

Lugemine, see on nauding, mis kestab kogu elu – ära keela seda endale, alusta juba täna!

Täheke - 50

2010-02-06T08:31:00.000-08:00

Täheke

Ajakiri Täheke on 100% eesti laste ajakiri, mis on ilmunud järjepidevalt 1960.aastast alates. Seega on tegu vanima järjepidevalt ilmuva lasteajakirjaga Eestis. Tähekest on lugenud pea kõik tänased isad-emad, nüüd juba isegi nooremat sorti vanaisad-vanaemad. Neist paljud on ajakirjale saatnud oma jutte ja luuletusi, lahendanud ristsõnu, meisterdanud erinevaid tegelasi käsitööküljelt. Selle kõrvalt on ajakiri olnud kasvavale põlvkonnale esimeseks kokkupuuteks ajakirjandusega, meediaga üldisemas plaanis. Võib liialdamata öelda, et Täheke on elu esimene ajakiri mitmetele eestlaste põlvkondadele.

Mõeldes emakeelepäevast!

Emakeelepäeva hakati Eestis tähistama kooliõpetaja Meinhard Laksi eestvedamisel 1996. aastal luuletaja Kristjan Jaak Petersoni sünniaastapäeval, 14. märtsil. Aastal 1999 sai päev riiklikuks tähtpäevaks.

Palindroom

Palindroom on keelend, mis on päri- kui ka tagurpidi lugedes täpselt samasugune.

Nt. kuulilennuteetunneliluuk

Elu nimel lunite,
Moene minimaal-aam.
Inimene, ometi
nulle minule.

Otsides vastuseid emakeelepäeva viktoriini mõistatustele, vaata siia!

Vali oma lemmikautor või -kunstnik

2010-01-21T00:17:00.000-08:00

Alanud on X NUKITSA konkurss.
Konkursil osalevad raamatud on väljas näitusena lugemissaalis.

Raamatud on märgistatud kahe eraldusmärgiga:
sinine - raamatu autor
kollane - raamatu illustraator

Hääletada lemmikautori või –kunstniku poolt saab
raamatukogus 20. veebruarini

Nukitsa konkurss

2010-01-18T11:39:00.000-08:00

Jaan - 1. märts 10. Nukitsa konkurss!

Taas on kätte jõudnud aeg möödunud kahe aasta parima eesti lastekirjaniku ja lasteraamatuillustraatori väljaselgitamiseks.
Seekord on vaatluse all 255 2008. ja 2009. a. ilmunud raamatut – 179 esmatrükki 112 eesti kirjanikult ja 123 eesti kunstniku pildid 234 raamatule.

Hääletada on võimalik ka elektrooniliselt Eesti Lastekirjanduse Keskuse kodulehel.

Nukitsa konkursi võitjad – laste lemmikkirjanik ja lemmikillustraator – saavad auhinnaks Nukitsa pronkskuju, kolm edukamat kirjanikku ja kunstnikku tänu Kultuurkapitalile ka rahalise preemia. Eraldi märgitakse ära täiskasvanute hääletuse võitja.

X Nukitsa konkursi pidulik lõpetamine toimub 8. mail Tallinnas. Lisaks auhinnasaajatele kutsutakse üritusele loosi alusel ka 70 hääletuses osalenud last.

Meie koolis naeratas eelmine kord Nukitsa konkursil loosiõnn Santale. Tule sinagi ja vali oma lemmikraamat!

Raamatukogus on näitus konkursil osalevatest raamatutest!

9. Nukitsa konkursi võitjad (laureaadid)!

Lugemisaasta 2010

2010-01-18T10:46:00.001-08:00

Häid lugemiselamusi Lugemisaastal!

Puzzle

2010-01-08T09:39:00.000-08:00

Kui kiiresti suudad pildi kokku panna?

Parimad on selgunud

2009-12-22T01:36:00.000-08:00

Make a Smilebox slideshow

Aasta rosin

2009-12-09T23:44:00.001-08:00

Eesti Lastekirjanduse Keskuse Aasta Rosina auhind läks seekord Piret Raua autoriraamatule “Härra Linnu lugu”. Vaata ka Postimehe uudislugu.

Raamatu autor Piret Raud sai auhinnaks kilo rosinaid, rahalise preemia 1500 krooni ja tänukirja.

AASTA ROSIN, mida antakse välja alates 2004. aastast, on Eesti Lastekirjanduse Keskuse auhind aasta silmapaistvaimale eesti lasteraamatule. Žüriisse kuuluvad kõik keskuse töötajad. Valik tehakse jooksval aastal esmatrükis ilmunud algupärandite hulgast, kusjuures hinnatakse raamatut kui tervikut, väärtustades nii teksti autori kui ka illustraatori tööd.

Lugemispesa Päkapikula

2009-12-04T05:27:00.000-08:00

Vaatamata kevadisele rohelusele on jõulukuu ikkagi aasta kauneim kuu!

Luuletusi päkapikkudest

2009-12-03T05:02:00.001-08:00

Isetehtud kingitused on südantsoojendavad. Samuti ka omaloomingulised luuletused ja joonistused! Vaata lähemalt Sinilinnust!

Jõulutulekul

On talv ning laulud
ning kätte jõudnud jõulud.
Ja päkapikud homme
sul toovad kinke, komme.
Ning taat, kes kannab kinke
paotab ukse linke.
ja hommikul kui ärkad,
neid kuuse allgi märkad.

Hõbe-Heli Ahk
3. klass
Detsember, 2009

Päkapikutamine

2009-11-27T13:34:00.000-08:00

Varsti on käes päkkapikkude kiired päevad. Veel viimast kosutavat und magab väike mehike.
Et see salapärane aknatagune aeg rutem kätte jõuaks, siis mis oleks veel toredam, kui mitte luuletuste lugemine päkapikkudest ja nendega seotud toimetamistest.
Luuletusi lugesid 1-4 klassi õpilased.
Züriiks olid kõik need, kes olid tulnud Päkapikutamisele.
Igaüks sai anda hääle oma lemmikule.

Parima väljaselgitamine toimus klasside kaupa, igast klassist üks esineja, kes kogus kõige enam hääli.

Päkapikkude invasioon:
Kõige enam hääli kogusid: Mariis (29), Birgit ja Kert (16), Reelika ja Steven (15), Kaisa (14), Vaike-Liine (13), Stella (9), Kirsti-Helena (8).
Janely, Lauriin, Krista, Keili ja Sander said võrdselt hääli.
Eripreemia pälvisid Lauriin ja Krista - vahva päkapikkude dialoogi eest, samuti Janely ja Sander.

Vaikust - kool loeb

2009-10-23T08:23:00.000-07:00

20. oktoobril oli meie koolis ettelugemispäev, kus tegevus toimus üheaegselt kõikides klassides (1. tunni alguses), eesmärgiks tutvustada uudiskirjandust.

Ülekoolilise ettelugemise juhatas sisse kooliraadio:
Ettelugemise päeva tähistatakse Eestis Eesti Lastekirjanduse Keskuse algatusel alates 1994. aastast.
Ettelugemispäev on austusavaldus asendamatule sõbrale - raamatule. Ettelugemisel on aegade jooksul läbiproovitud toime: see on hea nii hingele kui vaimule. Ettelugemine on kooslugemine, koosmõtlemine, ühtekuuluvus. Koos loetud raamat seob nii vanu kui noori, nii raamatusõpru kui raamatuvõõraid, nii kokkuhoidjaid kui teelahkmel inimesi. (Laenatud tekst)

Suur tänu 12. klassi õpilastele, kes olid abivalmis ja koostööaldis.
Aitäh ka õpetajatele, kes loovutasid oma tunnist need 10 minutit, mis on iseenesest väike ajaühik, kuid ainetunnist võetuna piisavalt suur.

Soovin tänada ka Helet, kes tegi ära väga olulise töö, nimelt valis tema välja raamatud ja ettelugemiseks sobivad lõigud, mis peale kuulamist peaksid tekitama soovi läbi lugeda kogu raamat.

Piltidel fotomeenutus kooli noorimatega.

Luuletused sügisest

2009-10-13T05:01:00.000-07:00

Selle sügise parimad etlejad 1-4 klassini on selgunud.

Raamatukogu oli tulvil luulesõpru.
Riburadapidi said ka luuletused loetud.
Alustasime kõige väiksematest, esimese klassi õpilastest.

Esinejaid oli kokku kakskümmend.

Zürii valis igast klassist parima etleja:

I klass: Janely Miadzielec
II klass: Annika Tamela
III klass: Kaisa Kerge
IV klass: Birgit Bõstrova

Auhinnatud sai parim omaloomingulise luuletusega esineja: Birgit Martinson
Välja tuli jagada ka kolm eripreemiat: Kalle Kirillov, Bronek Miadzielec ja Vaike-Liine Rehkalt

Raamatukogutund kolmanda klassiga

2009-09-22T01:37:00.000-07:00

Mõeldud-tehtud, kokkulepitud ajal olid III klassi õpilased koos klassijuhatajaga raamatukogus.
Aset leidis küsimuste-vastuste voor, mis meeldis mõlemale osapoolele.
Lastel oli tehtud väike kodutöö, valmis mõeldud küsimuste näol; kõik see haakus ka parasjagu loetud palale lugemikus.
Minul seevastu oli kohati tunne, kus väga abiks olnuksid helistamine sõbrale ja need teised variandid tuntud telemängust.
Aga, nagu öeldakse, õpitakse kogemustest: meile kõigile jäi tunne, et päris kõik asjad raamatukogundusest veel küsitud ja vastatud ei saanudki. Järgmisel „turniiril“ loodan debatti viigistada e siis ära teha eeltöö, mis puudutab raamatukogu statistilist poolt.
Samuti kuluks ära väike raamatunäitus, kus oleksid vaatamiseks raamatukogu vanimad raamatud. Suurim ja väikseim raamat jms.
Järgmise kohtumiseni!

Nädala küsimus kooliraamatukogu kodulehel

2009-09-20T23:36:00.000-07:00

Igal nädalal on raamatukogus ja ka kooliraamatukogu kodulehel uus küsimus, millele vastuse leiab enamasti raamatukogust. Küsimustele vastajad saavad koguda punkte e õigeid vastuseid. Usinamatele vastajatele õppeaasta lõpus auhinnad.

Head nuputamist ja vastuste otsimist!

Lugemispesa raamatukogus

2009-09-08T01:43:00.000-07:00

Lugemispesal on sünnipäev täna,
seepärast välja - näeb ta nii kena.
Nüüd teretulnud on siia kõik lapsed,
sest avatud on Lugemispesa uksed!

Kolmapäeval, 9. septembril, kell 10 avasime raamatukogus pidulikult Lugemispesa. Lindi lõikas läbi kooli noorim õpilane Janely.

Külas oli ka Valga Muusikakooli rahvamuusika õpetaja Koidu, kes tutvustas ja mängis meile parmupilli.

Lugemispesas, kesksel kohal on üks paljude laegastega kapp.
Kuna raamatukogul on nüüd elektrooniline kataloog, sai kartoteegikapp omale uue ülesande: olla salapärane ja üllatusi täis!
Avamise juurde kuuluvad ka maiustused. Kõige paslikumad tundusid raamatukogunduslikud kommid "Bibi"!

9. september on maagiline päev. Et jäädvustada see kuupäev ka ametlikult, nagu tähtsündmuste puhul tavaks on, vastava päeva templi ja ümbrikuga - on nüüd Lugemispesal Muhvi saadetud kaart kuupäevaga: 09.09.09

Tere tulemast Lugemispessa!

Raamatukogul uued lugejad

2009-09-04T05:02:00.000-07:00

Täna, 4. septembril said raamatukogu aktusel pidulikult kätte oma lugejapiletid I klassi õpilased.
Miks see aktus on, küsis keegi laste hulgast? Aga miks mitte! Pidulikke päevi meie elus ei ole just palju, seepärast ka aktus raamatukogus, vastasin lastele. Saite ju 1. septembril väga pidulikult kätte õpilaspiletid. Raamatukogu lugejapilet ei ole vähemtähtis, ka seda tuleb hoolikalt alles hoida.

Üheskoos arutasime raamatukogu olemusest,
laenutamisest ja raamatute hoidmisest.
Väikesed (uued) lugejad tegid oma esimese laenutuse, spetsiaalselt nende jaoks valitud raamatute hulgast.

Raamatukogust lahkudes võtsid nad peale laenutatud raamatu kaasa aga ka ühe puu (populaarne Rohelise puu projekt), mille lehtede eest peavad nüüd hoolitsema lapsed ise, kuid seekord mitte roheliste lehtedega vaid sügisevärvides ja paari kuu möödudes ehk koguni valgete lumehelvestega.

Peale laenutamist viisime läbi väikese fotosessiooni - pilt elektroonilisele laenutuskaardile ja kõige lõpetuseks klassipilt esimesest külaskäigust raamatukogusse.

Ah jaa, enne veel, kui lapsed raamatukogusse tulid,
said nad eelmisel päeval kätte väikese viguriga kutsed!

Taas saabub september!

2009-08-10T06:18:00.000-07:00

On toaski suvelõpu hõng,
kui uusi õpikuid sa uudistades avad.
Kas terve aastatarkus peitub neis?
Kas kõik, mis õpikuis, jääb eluajaks pähe?

L. Tungal